Rabarbri hooaja suutsin tänavu kuidagi maha magada. Nii et kibekiirelt teen ühe õunapostituse, enne kui õunaaeg samuti möödas.. See on nüüd küll üks “makroonimeistri õunakook” ehk siis mida
Hiljuti uurisin oma FB lehel, mis on lugejate lemmikretseptid siinsest blogist. Üsnagi ülekaalukalt võitsid makroonid. Kui makroonid, siis makroonid. Ega mul ole kahju veel makrooniretsepte jagada. Aga juttu
Ma ei ole konfliktne inimene. Ok, ok. Rahunegem nüüd maha ja ärgem naergem enam. Loomulikult mulle meeldib vaielda, diskuteerida, targutada ja vahel natuke tänitadagi. Aga
Eelmise postituse peale on kiiresti vaja süüa midagi magusat. Eks ikka selleks, et elu läheks taas rõõmsamaks. Vähemalt hetkeks. Nagu suhkru tarvitamisel ikka.. Huvitav, millal ma õpin
Kui te ei tea midagi Facebook’i gruppidest ja sattusite siia pahaaimamatult retseptiotsingule, siis kerige julgelt kohe postituse lõppu. Need pirukad on imelised. Päriselt. Kindlasti on mu
Kui tuttavad hakkavad ühtäkki uurima, kuidas mul läheb, siis ilmselgelt pole ammu bloginud. Aga ärgem raisakem seda väärtuslikku beebi uneaega teisisõnu tuntud kui ema vaba aega vabanduste otsimise
Lemon bar kõlab ikka igati etemalt kui selle eestipärane nimetus “sidruniruudud”. Tegemist on ikka tõelise magustoitude klassikaga – magus ja rabe küpsis, mida on katmas hapukas ja suus
Just siis, kui ma mõtlen blogida, et hakkan siin seda elu lapsega taaaaasapisi käppa saama, siis lendab peale neljas kasvuspurt või on need hambad või on see vaktsiinide
Teeselgem nüüd, et veriapelsinide hooaeg ei hakka veel läbi saama. Isegi kui hakkab, siis hooaja lõpus on need kindlasti eriti mõnusalt küpsed. Olen tegelikult juba kolm korda teinud
Mõne retseptiga läheb nii, et see ootab oma korda päris mitu aastat gmailis mustandina. Kusjuures vahepeal korduvalt meenudes. Isegi korduvalt retsepti välja trükkides ja lausa üks kord koostisosasid
Ma ei tahtnud ennetavalt viriseda.. Agaaaa pidin siin kaks nädalat lapsega kahekesi olema, sest abikaasa oli komandeeringus. Üldsegi tundub kohatu viriseda, sest on ka viie lapsega üksikemasid, kes
Tere, teie kadunud blogija siinpool. Seda postitust olen alustanud juba viis korda ja kulunud on selleks umbes täpselt kuus päeva. Mäletate, kui ma korrutasin, et ma pole
Nii-nii. Väga raske on end kokku võtta ja taas vanaviisi blogida. Elu on meil siin Kaju Köögis ju täiesti uus. Sõna otseses mõttes. 02.02.17 sündis meie väike ime,
Kaerahelbeküpsistega on siin majas üks probleem – abikaasa ei söö neid. Kassid ka ei pretendeeri. Seega ei ole ma just kuigi tihti motiveeritud neid küpsetama, olgugi et tegemist
Koogikesed on ikka eriti lai mõiste – kord on viiekihilised keerulised maiused ja nädal hiljem suvalised pallikesed.. Aga olles looderdamise lainel, on “suvalised pallikesed” ühele pallikesele siin ka
