Pistaatsia Cinnabon
Neid saiakesi tehes jäin mõttesse, miks ometi kohtab nii harva pistaatsiamaitselisi saiatooteid. Jõudsin oma mõtte kõva häälega välja öelda, kui ema juba teadis vastust – pistaatsiapasta on lihtsalt liiga kallis. Tõsi ta on. Aga kuna pere on ka kallis, siis sobibki neile pistaatsia parasjagu (ärge neile öelge, et mul on lihtsalt koolitushooajast kapis kilo pastat seisma jäänud ja vajab utiliseerimist).
Natuke odavama alternatiivina saab valmistada koduse pähklipasta. Selleks pole vaja muud kui pähkleid, blenderit või saumikserit, võibolla natuke õli ja natuke kannatust.
Pähklipasta valmistamiseks on vaja terveid pähkleid, mida on enne kasutamist vaja röstida (ja osasid ka koorida). Röstimise temperatuur on 150 kraadi ja aeg sõltuvalt pähklitest on umbes 20-40 minutit. Vahepeal tasub korra-paar läbi segada ka.
Röstitud pähklid pannakse purustamisnõusse, olgu see siis blender või saumikseri kann, ja purustatakse, kuni saab pasta. Kui pähklid ei taha kohe hakata õli loovutama ja blender hakkab natuke kurba häält tegema ja ülekuumenema, siis võib lisada lihtsustuseks mõnda kergemat õli. Ma kasutan selleks viinamarjaseemneõli. Enamasti piisab juba supilusikast või paarist, et saaks blenderi tagasi hoosse. Mõne masinaga peab aga vahepeal masinat jahutama, et see üle ei kuumeneks.
Edasi on juba tunnetamise küsimus. Kui soov on saada hästi siidjas pasta, siis blenderiga tasub selleks varuda palju aega ja kannatust. Nimelt soojendab blender kõrgetel pööretel pähklimassi väga kiiresti kuumaks. See tähendab, et pikema töötlemise nimel peab pastat vahepeal jahutama, siis töötlema, siis jahutama jne. Samas kui teile teraline pasta sobib, siis juba 10 minutiga peaks korraliku kodublenderiga täiesti viisaka pasta saama. Suurimatele pähklifännidele on loomulikult olemas täitsa spetsiaalsed pähklikreemimasinad, aga mina olen aastate jooksul teinud neid pastasid ka täiesti odava otsa saumiksrites (tõsi, oleme siiski koolitustel mõne põlema saanud) ja julgen öelda, et masina taha pastategu küll ei jää. Ärge ainult SMEGi ostke..
Pähklikpasta säilitamiseks parim koht on jahedam sahver.
Eelmisel aastal tekitas Teevi suuremat sorti Cinnaboni-elevuse sotsiaalmeedias (tema retsept on üleval Nami-Namis). Kuigi ma olin samuti huvitatud nende tegemisest, ei tekkinud suuremat tuhinat enne kui turgatas teha neid pistaatsiamaitselisi… parasjagu siis kui pidasin oma pistaatiapasta utiliseerimise plaani.
Mõte osutus suurepäraseks. Need olid tõeliselt hõrgud saiakesed, mille kaloraažist ja hinnast ajalugu vaikib.
Pistaatsia cinnabon
Taigen
5 dl piima
50 g pärmi
1 tl soola
100 g suhkrut
100 g võid
850 – 900 g jahu
Täidis
70 g pistaatsiapasta
50 g hakitud pistaatsiapähklit
50 g võid
30 g suhkrut
Soovi korral – külmkuivatatud vaarikaid
Kate
200 g toorjuust
90 g võid
110 g tuhksuhkrut
50 g pistaatsiapastat
Sool
Vanill
50 g vahukoor
Peale puistamiseks – hakitud pähklid ja soovi korral külmkuivatatud vaarikad
Alusta taignast. Sulata või. Sega suhkur pärmiga. Kuumuta piim käesoojaks ja kalla see pärmile. Lisa jahu ja sool ja hakka taigent sõtkuma. Seejärel lisa või ja sõtku taigent edasi, kuni see käte ja kausi küljest lahti lööb. Kata taignakauss kilega ja jäta sooja kohta kerkima ca 45 minutiks.
Vahepeal valmista täidis. Vahusta toasoe või heledaks ja kohevaks, lisa pistaatsiapasta ja suhkur ja vahusta veel mõni minut.
Nüüd rulli taigen ristkülikuks. Määri peale täidis ja puista peale pähklid (ning vaarikatükid). Rulli taigen kokku ning lõika rull tükkideks. Aseta rullid võiga määritud ahjuvormi, mille suurus võiks olla ca 25 x 40 cm. Lase saiakestel veel ca 15-20 minutit kerkida.
Kuumuta ahi 200 kraadini ja küpseta rulle ca 23-25 minutit.
Küpsemise ajal valmista ka glasuur. Selleks vahusta või tuhksuhkruga heledaks ja kohevaks. Lisa ülejäänud koostisosad ja vahusta edasi veel mõni minut. Küpsenud saiakestel lase 5 minutit rätiku all jahtuda ja seejärel määri peale glasuur. Puista peale hakitud pähklid (ja vaarikas).
Postitus on tehtud koostöös Euronics Eestiga.
