Bruffin ehk brownie muffin
|Kahjuks pean alustuseks üles tunnistama, et “bruffin” ei ole minu idee. St ma enda arust olin suht geenius tulles selle peale, et võiks teha tummiseid ja niiskeid muffineid, mis meenutavad brownie’t. Aga guugeldades selgus, et ma pole teps mitte esimene, kes selle peale tuli. Seda enam, kui keegi on jõudnud juba nimetusegi neile välja mõelda..
Nädala alguses oli mul dilemma, kas on mõtet minna vanematekoju nädalavahetuseks või mitte. Reedeks oli küll naistekas plaanis ja pühapäevaks torditellimus, aga kena kuldse sügise laupäeva linnas logeledes veeta tundus patt. Täitsa juhuslikult (eeldades, et juhused on olemas) silmasin aga Seikluskohviku Marika postitust, et ühele laupäevasele sünnipäevapeole otsitakse koolitajat. Kuna targutada mulle meeldib, siis tundus tegevus parasjagu sobilik oma laupäeva sisustamiseks, olgugi et tegemist oli lapse sünnipäevaga. Olga, on aeg suureks kasvada ja oma lastehirmust üle saada.. Võtsin siis Marikaga ühendust ja selgus, et kuigi ta ise ei saanud seda koolitust vastu võtta, oli ta uurinud inimeselt välja kõik info selle kohta, milline koolitus peab olema (kuni koolituse hinnani välja) ja lubas inimesel aidata koolitaja leida.. Lisaks kõigele andis ta mulle kasutada töövahendeid, sest mul on martsipaniga töötamiseks üks komplekt, aga vaja oli 10. Teate, see ongi minu arust ühe hea (äri)inimese näitaja – isegi kui ise ei saa, siis teist inimest, siinkohal klienti, ikka hätta ei jäta! Ma ei saa kunagi pahatahtlikest meistritest aru, kes jumala eest ei aita ühtegi teist meistrit – ei mingeid retsepte, juhiseid ega klientide edasi suunamisi. Veel imestatakse, miks ma oma retsepte jagan – teised ju kopeerivad ja teenivad minu retsepti pealt raha. Kuigi ma aeg-ajalt tunnen end nagu tasuta nõuandeliin ja vahel kahtlengi, kas ja mida peaks jagama, siis lõpuks ikka aitan, ka kõige ebaviisakamaid küsijaid. Kirun ja aitan. Jumal teab, miks..
Üldiselt aga usun, et õige meister ei karda konkurentsi, ei karda teisi aidata ja ei jäta oma kliente hätta isegi siis, kui ei saa ise teenust osutada. Pahatahtlikkus ja ahnus ei vii siin elus edasi. Abivalmidus ja head teod aga küll. Vähemalt ma sinisilmselt usun sedasi.
Kuidas siis see koolitus läks? Väga naljakalt – üldiselt olen ma nüüdsest tuntud ka nimega Muffinitädi 🙂 Lapsed olid tõesti pisikesed (6-8a) ja nende suurim huvi oli nonparellide ja tuhksuhkru söömine. Mina ainult rõõmustasin, et koolitus ei toimu minu kodus ja ma ei pea olema see, kes veel paar kuud pärast pidu nonparelle kodust leiab. Nagu jõulukuuse okkaid märtsikuus. Aga peamine oli ikka see, et lastel oli lõbus ja koos saime tordi kokku pandud, martsipanist kaunistused tehtud ning muffinid šokolaadikreemiga kaetud ja kaunistatud. Lapsed said lõpuks kindlasti suhkru üledoosi, aga kui ma ära läksin, siis nad parasjagu läksid õue jooksma. Ehk sai sugar rush maha joostud siiski..
Retsept osaliselt siit.
Bruffin ehk brownie muffin
12 tk
Muffinid
120 g tumedat šokolaadi
120 g võid
65 g jahu
40 g kakaod
2 suurt muna
140 g suhkrut
0,25 tl küpsetuspulbrit
Noaotsatäis soola
Täidis
Ca 100-150 g vaarikaid
1 sl suhkrut
1 tl kartulitärklist
Šokolaadikreem
200 g toorjuustu, toatemperatuuril
100 g võid, toatemperatuuril
60 g kakaod
200 g tuhksuhkrut
Noaotsatäis soola
Alusta muffinitest. Kuumuta ahi 180 kraadini.
Sulata šokolaad ja või vesivannil. Samal ajal vahusta munad suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Alanda mikseri kiirust ja kalla juurde sulašokolaad, peene joana. Nüüd lõpeta vahustamine ja sega spaatliga juurde kuivained. Pane saadud tainas muffinipanni pesadesse ja küpseta ca 16-18 minutit.
Täidise jaoks kuumuta vaarikad suhkru ja vähese veega keemiseni. Sega tärklis ca 1 dl külma veega ja kalla vaarikatele. Sega paksenemiseni ja tõsta tulelt. Eemalda muffinitelt südamikud ja täida need vaarikatega.
Katte jaoks vahusta või toorjuustuga kohevaks vahuks. Lisa kuivained, sega läbi ja pritsi saadud kreem muffinitele. Valmis muffineid säilita külmkapis.
Ideaalne komplekt – tummine brownie, hapukas moos ja magus šokolaadikate.
Appiiiii, mina olen ju üks neist! Piiinlik…
Ma küll ei näe midagi piinlikku… Aaaaaaga… Millal blogima taas hakkad muidu? 😛
issand, mul hakkas tõsiselt suu vett jooksma 🙂
Siis ei jää muud üle, kui küpsetada 😉
Aitäh, Olga, mind meeles hea sõnaga pidamast! See jah loomulik käitumine ju 🙂 Ja shokolaadi armastan väga, seega aitäh retsepti eest!
Head teod toovadki ringina tagasi häid sõnu.. 😉
See on täpselt selliste muffinite retsept, mida ma olen nii kaua otsinud ja nüüd leides ja katsetades on tunne nagu oleks lotoga peavõidu saanud. Imelised! Patuselt head! Armastus käib kõhu kaudu ja nende muffinite igast ampsust on tunda armastust….
Aitäh, Olga!
Oi, kui armas kommentaar! Suur tänu tagasiside eest! 🙂 Selliseid kommentaare lugedes saan ma alati kinnitust sellele, miks ma üldse blogin ja retsepte jagan 🙂
Laps tegi neid enda sünnipäevaks ja lubas retsepti ka tulevaste põlvedega jagada :). Mind rõõmustas kõige rohkem väga maitsev šokolaadikreem.
Oooo, kui tubli laps! 🙂 Super!
Lausa suurepärane retsept! See läheb küll kullavaramusse. Eriti meeldis selle kreemi konsistents ja maitse. Ei tea kas valge shokolaadi annaks ka sama kreemi heledana teha?
Väga tore, kui meeldis 🙂 Kindlasti annaks valge šokolaadiga ka heledamat sarnast kreemi teha, aga kuna see ei tahene nii hästi, siis peaks koguseid muutma..