Salat kinoa, kitsejuustu ja avokaadoga

Follow my blog with Bloglovin

Mul on nii mitu postitust soolas, aga kuidagi ei jõua kirjutamiseni. Eelmise nädala õhtud suutsin sisustada trenni ja… laua katmisega. Kuidagi läks nõnda hästi, et külas käisid nii sõbrad kui ka vanaema vennaga, kellega sai peetud nii mõnigi kaarditurniir.

Kaardimängu jaoks soojendus!

Meie perekonnas on kaardimäng väga au sees – nädalavahetuseti kodus peame kindlasti iga söögikorra lõpetama väikese kaardimänguturniiriga. Mängime selle peale, kes nõusid pesema hakkab.. haha, nali, selle peale me vennaga keeldume mängimast 😀 Teinekord teeme aga oma lemmikut, paaritunnist mängu. Siinkohal ma pean mainima, et selle aasta esimese turniiri võitsin mina (pärast seda, kui eelmisel aastal olin täielikul kaotuste lainel). Ainuke pereliige, kes kaarte ei mängi ja sealjuures tõenäoliselt teeks meile kõigile ära, on isa. Väidetavalt mängis nooruspõlves nii palju, et kõik mängud on mängitud. Mina olen oma isaga üks kord kaarte mänginud ja seda seetõttu, et ühe talvise tormi tagajärjel oli meil kodus paar päeva elekter ära ja tal lihtsalt oli niiii igav, et ta oli nõus meiega meeleheitest lausa küünlavalgel kaarte mängima 😀 Tegelikult oli see ikka päris lahe, kui elekter ära kadus – sai kaminas potis viinereid ja muna keedetud, küünlavalgel perega istutud… ja rohkelt magatud. Tänapäeval oleksime kindlasti väga traumeeritud sellest. Eriti kui telefonide akud hakkaksid tühjaks saama. Päris kurb tegelikult. Ehk kuluks meile kõigile paar päeva metsas ilma elektrita ära?

Rukkinööbid – alati kindla peale minek! Täidisteks kitsejuust ja juustu-küüslaugu-hapukooretäidis.

 Õhtusöök reedel

Kuna aasta alguses nõudlus tervislikuma toidu järele alati kasvab, siis allun survele ja jagan taas soolase ja veel tervisliku toidu retsepti. Kuigi üldjuhul ma igasugu retseptisoove ei kipu täitma. Muidu ma oleks juba ammu jaganud teiega lumepallisupi retsepti, mida mu abikaasa järjepidevalt nõuab, aga mina keeldun midagi nii koledat tegemast.

Tegelikult on mul kinoaga üldiselt üsna keerulised suhted. Kui aus olla, siis mul on üldse trenditoitudega keerulised suhted, sest meie “ökoinimesed” üldse ei adu, mis on sellise toidu pideva tarvitamise tagajärjed. Mõeldakse vaid oma tervisele. Aga see ei huvita üldse, kui suur on transpordi keskkonnamõju või kolmandates riikides kasutatav lapstööjõud või see, et Boliivia inimesed ei suuda enam kinoad osta, sest suur nõudlus on hinnad üles viinud (ma tean, et sellele artiklile tegelikult on ka mitmed vastuväited esitatud)? Seepärast tarvitan mina sellist toodangut üliharva ja eelistan ikka 99% ajast Eestimaist. Reede oli siis üks neist haruldastest kordadest.

Muide selle salati krooniks on hoopis kitsejuust! Ärge seda ära jätke! Ka siis, kui kitsejuustu ei armasta! Sidrun, küüslauk ja granaatõun neutraliseerivad kitsejuustu omapärast maitset piisavalt ning seetõttu kindlasti ka mitmed kitsejuustu-mittesööjad naudivad seda salatit.

Salat kinoa, kitsejuustu ja avokaadoga

Kogustega on salatite puhul alati lood nagu nad on – tunde järgi!

Lambasalat

Hakitud punane sibul

Hakitud roheline sibul

Viilutatud avokaado

Granaatõuna seemned

Kitsejuust

Keedetud kinoa

Soolahelbed

Kaste

Oliiviõli

Sidrunimahl

Purustatud küüslauk

Sool-pipar-suhkur

Vispelda kokku kaste ja kindlasti maitse, et kõik oleks tasakaalus! Pane taldrikutele salati koostisosad, nirista salatile kaste, jahvata peale must pipar ja puista mõned soolahelbed.