Pardipraad õllega

Täna, isadepäeval,olen vanemate juures ja taaskord teen hea meelega süüa. Juba paar aastat tagasi mõistsin, et isadepäevaks millegi põneva valmistamine südamest on palju toredam kui asjade ostmine. Lapsena tegin küll isadepäevaks ka kaardikesi, aga siis sai oma puuduvat kunstiannet veel ea kaela ajada, nüüd on lihtsalt piinlik.

 

Lapsena, eriti puberteedieas, olin oma isa peale väga tihti väga kuri, sest ta oli range. Kui teised alles läksid peole, siis minul oli aeg koju minna. Sõbrannade juurde magama ei lubatud (kui praegu järele mõelda, siis see tundub eriti absurdne, et jonnisin kui ei saanud üle õue sõbranna juurde magama minna). Kui tahtsin telekat vaadata, siis pidin enne raamatuid lugema. Lisaks pidime vennaga kööki koristama, õppima headele hinnetele jne jne. Siis tundus see kõik tohutult ebaõiglane, et minust tahetakse asjalikku inimest kasvatada. Samas ei pand ma üldse tähelegi, et sealjuures lubati tegeleda kõikide hobidega, mis mul pähe tulid (jaaaa, neid oli palju, alates savivoolimisest, laskmisest, karatest, lõpetades tantsutrenni, aeroobika, laulukoori, kergejõustiku ja maadlusega) ja käia kõikidel kultuuriüritustel-reisidel, mis kooli poolt korraldati. Loomulikult tagantjärgi olen ma ütlemata tänulik, et sain sellise kasvatuse osaliseks. Nii tihti olen oma suure silmaringi üle rõõmustanud, häid hindeid puusalt tulistades teeninud ja söögi tegemise oskuse eest kiita saanud. Ja eks see kõik mu vanemate suure töö ja vaeva vili ole, sest ega ma, pisike jäär, kergesti kasvatusele allunud 🙂

Tänavu otsustasin isadepäevaks teha kohupiimakooki, mis läks küll käiku juba laupäevaõhtusel isadepäeva pre-partly’l, ja pardiprae! Kuna isa kurtis, et poepardil pole liha luu küljes ollagi, siis tellisin Maakaubast mahe-pardi, mis kaalus lausa 3 kg! Pean küll tunnistama, et liha jäi ikkagi väheks.. Retsept on võetud NamiNamist. Olen retsepti üle väga õnnelik ja kindlasti kasutan seda teinekordki, aga küpsemist vajab part ikka kauem, kui ette nähtud..

 

Pardipraad õllega

 

3 kg part
1 sidrun
meresool
6-7 hapukat õuna
4 punast sibulat
4 küüslauguküünt
tüümiani

0,25 l tumedat õlut
2 sl tumepruuni suhkrut

10 kartulit
soola
pipart
tüümiani

Esimese asjana hõõru part korralikult sidruni ja meresoolaga kokku. Puhasta ja lõika kuubikuteks õunad (ma lõikan sektoriteks ja sektorid omakorda pooleks) ning topi need pardi sisse. Pane part kinni kas hambatikuga või tee niidiga paar pistet. Jäta lind maitsestuma.

Lõika sibul sektoriteks, viiluta. Küüslauk viiluta. Pane küüslauk ja sibul võiga määritud ahjuvormi ja lisa ka hakitud tüümian. Sega kõik läbi ja aseta peale part.

Kuumuta õlut potis ja lisa suhkur, sega läbi. Kalla kaste pardile. Küpseta parti 180 kraadises ahjus vähemalt 3 tundi, vahepeal leemega üle kastes. Leent võib vahepeal ka natuke kõrvale panna, lisada kastmepulbrit ja vahukoort ning keeta eraldi potis kaste (meie peres kaste pole väga hinnas).

Kui part on 1,5 h küpsenud, siis on parasjagu aeg lisada juurde kartulipoolikud. Selleks maitsesta kartuleid soola-pipraga, lisa hakitud tüümian ja pardilt võetud rasvast leent. Lisa kartulid eraldi anumaga ahju (mul mahtus parasjagu keeksivorm pardi kõrvale).

PS. Eile sai käidud ka Mardilaadal ja olen eriti rahul oma ostu üle – savist leivavormid! Te vaid vaadake, kui kaunid!

Share Button