Mingi aeg tagasi silmasin ma infot selle kohta, et Eestis jagatakse peagi blogiauhindasid. Edeva inimesena ma loomulikult läksin elevile, tundsin selle vastu huvi ja läksin esimese asjana kodulehte
Olen jõudnud oma eluga nii kaugele, et täna pärast tööd tulin koju, tegin külmkapi lahti, vaatasin natuke nõutult ringi ja helistasin abikaasale murega, et kodus pole süüa. Meenutasin
Kas teil on ka nii, et mida vanemaks te saate, seda kehvemini oma vanust mäletate? Või on asi minus? Võib-olla ma naisena lihtsalt ei taha enam oma vanust
Napilt oleks praegu täis tulnud esimene nädal, mil ma ainult ühe ja sedagi häbiväärselt lühikese postituse teen. See-eest olen elanud aktiivset köögi elu 🙂 Nimelt tegin ma sel
Aga täna ma ei räägi teiega… nänänäää.. 🙂 Okei, niipalju ütlen, et.. Selle koogi headust tõendab lihtne fakt, et dieedi-Olga sõi peaaegu terve tüki kooki täitsa üksi
Minu kallis abikaasa, kes muide on viimastel nädalatel komandeeringutes olnud, hakkas ühel heal õhtul jonnima, et tema pole enam nii ammu mu küpsetisi saanud: “Isegi nelja viimase blogipostituse
Mul on juba mõnda aega tagakuklas olnud tore põhimõte, et suhtun maailma positiivselt. Jah, see kõlab üsna elementaarselt. Ent paraku on Eesti inimesed üsnagi negatiivse suhtumisega suur osa
Kuhu küll kadus eelmine nädal? Ma olen täiesti hämmingus. Eriti üllatunud olin ma siis, kui nägin Selveris nädalalõpupakkumisi enda arust teisipäeval.. aga järele mõeldes avastasin, et tegu
Nami-Namis on välja kuulutatud järjekordne isamaaliste tortide võistlus “Tort isamaale 2015“! Teadupärast osalesin mina sel konkursil esimest korda eelmisel aastal, kahe tordiga. Kui nüüd järele mõelda, siis see
Ema kurtis, et ma olen viimasel ajal nii tõsistel teemadel kirjutanud, et need lausa nõuavad kaasa mõtlemist ja see pole üldse meelelahutuslik 😀 Hea küll, ma võiks rääkida
Ma vist läksin eelmise postitusega liiga emotsionaalseks… UPS! See on see temperament. Ja too kook on lihtsalt liiga hea! Muigu aga palun öelge, kas see on normaalne,
Nonii, ma olen seitsmendas taevas. Ja tõenäoliselt natuke armunud. Esimesest silmapilgust. Tingimusteta. Siiralt. Ah, et mis on mu suure armastuse subjektiks? Eks ikka kook. Juustukook. Jaapani juustukook, mis
Viimasel ajal kannatan ma täielikult ajapuuduse all. Võib-olla on asi selles, et teen ikka jätkuvalt tublisti trenni (zumba on mu elus vähemalt sama kindel “kohustus”, kui blogi pidamine!)
Palun seletage mulle, rumalale inimesele, mis teema selle Halloween’iga on??? Miks seda aasta-aastasse aina enam Eestis tähistatakse? MIKS? Kuidas on see meiega seotud? Miks peab mu FB olema
Eelmise postitusega meenus hiljutine kogemus väljas borši söömisega! Küll on tore, kui on olemas blogi, kus saab oma jonni välja elada. Ma muidu olen selline inimene, et pole