Aastalõpu mõtteid

Nüüd on küll juba paslik teha aasta kokkuvõtet. Toidualaselt oli minu jaoks aasta 2015 rahu leidmise aasta. Ma olen pärast kolme aastat blogimist jõudnud järelduseni, et just prantsusepärane minimalistlik kondiitrikunst on see, mis mind kõige õnnelikumaks teeb. Loomulikult meeldib jätkuvalt ka kõik muu, mis seotud köögi ja kokkamisega (välja arvatud maks.. brr) ning ma jätkuvalt kavatsen ka soolase toidu retsepte jagada. Aga lihtsa välimusega keerulised koogikesed ja tordid on just see, mida ma teha tahan, ning paratamatult nad ka domineerivad. Sealjuures ma tean, et need ei too mulle igapäevaselt nii palju lugejaid, sest inimesed nõuavad regulaarselt lihtsaid ja kiirelt valmivaid retsepte. Aga minu sisemine rahu on see, mille abil ütlen, et… mul on ükskõik. Internet on täis maailma lihtsamaid retsepte.. mida siis mina neist veel kordan? Parem püüan luua midagi uut ja tekitada lisaväärtust ja mitmekesisust retseptimaailma.

 

Õuna ja karamelli tort

 

Ma väga hindan oma lugejaid, kes tulevad siia ikka ja jälle tagasi – kes mu mõtteid ja lugusid lugema, kes kaasa rääkima (ja sarikommenteerima, höhö), kes inspiratsiooni otsima ja kes retsepti järele. Aastatega on juba välja kujunenud kindel tore seltskond (mis küll järjepidevalt tasapisi täieneb) – osad figureerivad Facebook’i lehel, osad räägivad kaasa blogis ja osad kirjutavad lausa kirju ja mõnega oleme sel aastal kohtunudki. Mul tundub juba, et osad lugejad on mu vanad tuttavad, keda lihtsalt pole ammu näinud. Ja ma olen teile kõigile äärmiselt tänulik selle eest!

Muide, tänavu suutsin leppida isegi sellega, et mul ongi puudulik fotograafiaoskus ja ma ei oskagi tordi kõrvale kolme linikut, viite kahvlit ja kohvikruusi sättida. Selle võrra püüan teha nii ilusaid “tooteid”, et te ei saakski aru, et need õnnetud iluasjad pildilt puuduvad.

Kui hästi järele mõelda, siis ainuke probleem seoses blogimisega on see, et… ma oleks ikka pidanud seda blogi anonüümselt pidama.. 😀 Samas olen seda tänavu juba nii mitu korda kurtnud, et enam ei viitsi.

 

Sidruni ja maasika koogikesed

 

Otsisin välja ka oma eelmist aastat kokku võtva postituse, et kontrollida ega ma mingeid katteta lubadusi andnud:

“Ma enam isegi ei ürita teile lubada, et hoian soolase ja magusa toidu retseptide kogust tasakaalus.” – huhh, hea, et see lubadus jäi andmata.

“Jätkuvalt olen ma veendunud, et blogi ei ole minu jaoks raha teenimise koht. Kuigi teinekord mõtlen, et toidualaseid pakkumisi võiks ikkagi rohkem vastu võtta.” – just niimoodi see 2015 kulgeski! Reklaami te jätkuvalt Kaju Köögis ei näinud, aga enamik toidualaseid pakkumisi võtsin vastu. Aasta parim ettevõtmine oli kindlasti Ehtsa Talutoidu märgise promo erinevatel väliüritustel. Kuna ma olen suur jutustaja ja edev inimene, siis selline kokkamine-jutustamine on täpselt minule loodud.

“Olen juba mitu korda mõelnud, et oleks ehk aeg teha endale mõni paber, et võiksin toitu müüa?” – üks teema, mille kallal olen terve aasta vaaginud. Vaatame siis, mis 2016. aastal saab 😉

“Kindel on ainult see, et viis kilo on vaja alla võtta” – huhh, ainuke kindel lubadus ja seegi täidetud! Päris palja pepu ja before-after pilti siinkohal ei tule, aga väike kostüümidemo küll:

 

OOTD 😀 Üks lõppeva aasta parimaid oste. Põhimõtteliselt ilublogija valmis.

 

See ei olnud küll uusaastalubadus, aga suht 2015. aasta alguses kirjutasin ma ausa postituse alkoholi joomisest. Võtsin vastu otsuse juua vähem alkoholi ja mitte alluda ühiskondlikule survele. Kohati osutus see väga raskeks ja aasta kõige valusamate lausete top2 oli minu jaoks (kusjuures ühe ja sama inimese suust tulnud): “Miks sa ei joo, sa oled ju venelane” ja “Sa pead jooma, sest oled joodik. Oleks sa karsklane nagu kolleeg xxx, siis keegi ju ei tülitaks sind”. Aga üldiselt sain sellised lollused edukalt tõrjutud ja kui välja arvata see, et mulle on käsitöö- ja koduõlu maitsema hakanud, on alkoholi tarbimine mu elus tõeliselt vähenenud. Kui isa nõnda head koduõlut ei teeks, oleks elu ikka palju lihtsam 😀

 

Pildi autor: Getter Kuusmaa

 

Aga kui nüüd see blogiasi numbritesse panna (ilmselgelt väike statistik mu sees on jätkuvalt väsimatu) – Sel aastal on Kaju Kööki vaadatud umbes 400 000 korda. Minu jaoks on seda ikka tohutult palju. Enim vaadatud postitused olid (üllatus-üllatus, eksole):

Suussulav sidrunikook, mida on kokku vaadatud juba ca 40 000 korda.

Siidjas Jaapani juustukook (issver, kus praegu tuli isu selle koogi järele).

Lavaširulli-juustupirukas, tänu millele on nii mõneski seltskonnas mind “Lavaširulli-Olgaks” tituleeritud.

Makroonid, millest ma ise pea aasta eemale hoidsin, aga nüüd siin talve hakul ikka paar korda asja käsile võtsin, et makroonitegu meelde tuletada. Paar plaaditäit suutsin ikka ära rikkuda.

Rummipallid ofkoors.

 

… ja kui nüüd panna kirja mu isiklik 2015. a top, siis see oleks:

 

Sidrunikook… vol miljon

 

Apelsini ja karamelli juustukook

 

Konjakikoogikesed

Laimi-basiiliku tart

Lahtine tomatipirukas mee ja tüümianiga

 

Aga mida oodata aastast 2016?

Hästi abstraktselt öeldes – ma arvan, et kui 2015 oli rahu otsimise aasta, siis 2016. a on oodata muudatusi. Ei saa ju kaks aastat järjest rahulik olla, eks. Ma ei hakkaks asju suurtesse ja konkreetsetesse sõnadesse panema ja mingeid lubadusi igaks juhuks andma. Mida ma aga kindlasti luban, on see, et uuel aastal jätkub blogimine täie hooga ja jagan teiega kõiki jagamisväärseid retsepte, oma (teinekord üsna rumalat) huumorit ja mõtteid.. liiga otsekoheselt ning seda hiljem kahetsedes.

 

Loodan teie kõigiga ikka kohtuda siin blogis ka uuel aastal (ja nii mõnegagi ka päriselus!). Head aastavahetust, kallid lugejad! Saatke vana aasta ikka korralikult ja meeleolukalt ära! Tulgu teie uus aasta kulinaarsete katsetuste rohke, täis meeldejäävaid seiklusi, pakatav positiivsetest emotsioonidest ja hetkedest, mis veedetud kallite inimeste seltsis!