Palmier’id ja pahupidi lehttainas

Kus nüüd alles sai pealkiri tänasele postitusele.

 

Sellele mõeldes ma tahakski rääkida postituste pealkirjadest.. ja manipuleerimisest.

 

 

Tegelikult on ju selge see, et blogijatel on päris palju eesmärke, mille täitumisele aitavad kaasa klikid. A’la võimalikult paljudele inimestele mõne sõnumi edastamine, koostööpartnerite omamine, tasuta nänni saamine, raha teenimine või kasvõi rõõm statistika imetlemisest. Kuigi igal blogijal on oma lugejaskond, siis pea alati on blogijal soov seda lugejaskonda laiendada. Ja mis aitaks paremini klikke tuua, kui suussulavad, ülilihtsad, imelised ja maailma parimad omadussõnad retseptide pealkirjades? Niisiis ühest küljest selline regulaarne ülistamine on täiesti iseenesestmõistetav. Teisalt on see jällegi.. naljakas 😀

Tegelikult peaks ideaalses maailmas justkui piisama sellest, et teed oma asja ja teed seda hästi ja küll see lugejaskond märkamatult tekibki. Aga ometi minnakse odava populaarsuse otsimise teed ja ehitatakse klikimagnetlikke pealkirju. Noh, näiteks:

 

Maailma parim juustukook

Suussulav sidrunikook

Maailma lihtsaimad küpsised

Nutella kook (kahest koostisosast!)

 

Jepp, ma just praegu mõnitasin iseend. Ega see, et ma teadvustan, kui absurdne selline ülistamine on, ei takista mind seda aeg-ajalt tegemast. Enda kaitseks jääb mul vaid öelda seda, et viimati käitusin ma nii 2014. a suvel, kui ma eriti meeleheitlikult üritasin lugejaskonda laiendada. Praeguseks on mul enda jaoks enamvähem piisavalt lugejaid (kuigi nii mõnigi kord olen olnud seal piiril, et tegelikult on natuke paljuvõitu lugejaid ja eriti selliseid, keda tean päriselus tööalaselt).

Kusjuures ma tõesti mõistan, et mõned inimesed ongi nõnda ülevoolava loomuga ja tahavadki kõiki asju ülivõrdes kirjeldada. Lihtsalt virtuaalses maailmas see ei jäta siirast muljet. Võibolla (üsna tõenäoliselt) on probleem minu kriitilises meeles ja skeptilises maailmavaates ning enamik inimesi ei mõtlegi sellistele pseudoprobleemidele.

Eriti kurb on minu arust see meeleheitlik “kahe, kolme koostisosa” tagaajamine. See on justkui eesmärk omaette – justkui väheste koostisosade olemasolu on midagi sellist, mis on ülistamist väärt ja neljanda koostisosa lisamine on juba patt. Samas, kui te tähele panete, siis 99% “kahe koostisosa” retseptide postitusi soovitavad teile sinna retsepti lisada veel midagi – pähkleid, šokolaadi, vanillsuhkrut vms 😀 Vaadakem või minu toodud kahte näidet kahe koostisosa retseptidest, kus mõlemas olen ise ka retseptis soovitanud kasutada veel sada asja. Selle asemel, et asja õigete sõnadega serveerida ja kohe see õnnetu ganache, mis teeb toidu kordades paremaks, retsepti koostisosaks märkida. Milline manipuleerija.

 

Vist aitab torisemisest ja eneseirooniast kena jõuluaja keskel?

 

Lehttainas on selline asi, mille tegemisest ma üldiselt hoidun. See rullimine ja voltimine ja rullimine ja voltimine jne on piisavalt pikk protsess, et pigem poest valmis lehttainast eelistada. Kuigi minu arust poetainastel on pea alati üks ja sama puudus – või! Õigemini või puudumine/vähene kogus. Kui see mind paljude küpsetiste puhul väga ei häiri, siis lehttaina saiakesi ma eelistan mitte teha.

Samas võib öelda “eelistasin mitte teha”, sest nüüd leidsin küll retsepti, mis mulle sobib.

Paar korda olen ingliskeelsetes retseptides täheldanud sellist asja nagu intverted (inverse) puff pastry. Ma ei ole sellele eestikeelset vastet leidnud, aga kuna taina mõte seisneb selles, et voltimisel pakitakse tainas või sisse, mitte või taina sisse nagu tavaliselt, siis otsustasin, et pahupidi lehttainas on sobilik nimetus küll. Mingi hetk lõpuks peatusin ka selle retseptil, sest selgus, et see on lihtsam kui tavaline lehttainas. Vähemalt mulle näib nii – vajab see vaid kolmekordset voltimist. Lisaks kiidavad mitmed allikad (ja näiteks selline meister nagu Pierre Herme) selle taina tekstuuri ja töödeldavust.

Kui te siiski teate, et selle kohta on korrektne eestikeelne mõiste ka olemas, siis andke mulle, rumalale, palun teada.. 🙂

Retsept siit.

 

Pahupidine lehttainas

500 g

 

Tainas

150 g jahu

65 ml külma vett

50g sulatatud võid

1 tl soola

 

Võitainas

160 g toasooja võid

65 g jahu

 

Sega esimese taina koostisosad kokku. Vormi tainas ruuduks (kõrgusega 1-2 cm) ja mässi toidukilesse. Pane külmkappi kaheks tunniks.

Sega teise taina koostisosad kokku ja vormi tainas ristkülikuks, mis on kaks korda pikem, kui esimene tainas. Pane samuti külmkappi kaheks tunniks. Seejärel alusta rullimisega! Kokku on vaja tainast voltida kolm korda:

I – tõsta võitainas korralikult jahusele lauale ja pane selle keskele tavaline tainas. Tõsta võitaina ääred keskele kokku ehk paki tavaline tainas selle sisse korralikult ära. Rulli tainas pikkupidi ristkülikuks. Kindlasti jälgi, et võitainas oleks kenasti taina ümber ja et ühenduskoht ei jookseks laiali. Oluline on tainas rullida võimalikult õhukeseks, ent samas tasub kogu aeg jälgida, et tainas ikka laua küljest lahti tuleks. Otsi mõtteliselt välja ristküliku kese ja tõsta mõlemad ääred keskele kokku. Seejärel tõsta üks pool teisele peale – nagu sulgeksid raamatu. Paki saadud tainas toidukilesse ja pane 30 minutiks külmkappi.

 

I ja II voltimine

 

II – tõsta tainas taas korralikult jahusele lauale. Võta see pikkupidi ette (jätkates raamatu paralleeli – võta tainas ette nii, nagu raamatu, mida kavatsed lugema hakata) ja rulli taas pikkupidi ristkülikuks. Voldi samamoodi nagu esimesel korral ja pane seejärel 30 minutiks külmkappi.

III – kui sa kavatsed tainast teha magusaid küpsetisi, siis kolmas voltimine on soovitatav teha mitte jahu, vaid suhkru peal. Tõsta tainas jälle pikkupidi ette ja rulli ristkülikuks. Kolmas voltimine on kõige lihtsam. Jaga tainas mõtteliselt kolmeks – tõsta üks äär keskmisele osale ja siis teine äär kõige peale.

III voltimine

Nii lihtne see oligi. Tainas on kasutusvalmis. Kuigi soovitatav on lasta sel külmkapis seista veel paar tundi.

 

Ja siit minu ühed lemmikud saiakesed juba lapsepõlvest:

 

Palmier’id

 

Lehttainas

Tuhksuhkur

 

Kuumuta ahi 230 kraadini, pöördõhurežiimil. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga.

Raputa tuhksuhkur lauale ja aseta sellele lehttainas. Rulli tainas ristkülikuks. Kasuta tuhksuhkrut julgelt! Mõõtmeid vali oma soovi järgi – mida laiem, seda rohkem pisikesi saiakesi saad; mida piklikum, seda vähem, aga see-eest suuremaid saad. Nüüd jaga tainas mõtteliselt neljaks võrdseks osaks (võid lihtsustamiseks kolm joont peale tõmmata). Voldi mõlemad ääred kuni äärmiste joonteni pooleks. Seejärel voldi mõlemad veel üks kord kokku ja lõpuks tõsta küljed kokku – nagu paneksid raamatu kinni (vt skeem). Mähi rull toidukilesse ja pane sügavkülma 15 minutiks.

Taina voltimine väljastpoolt sissepoole

Lõika rullist 0,5-1 cm paksused viilud ja vormi need “Y” tähe kujuliseks. Kata mõlemalt poolt tuhksuhkruga ja pane ahjuplaadile. Lase neil umbes 15 minutit toatemperatuuril seista ja küpseta seejärel umbes 15 minutit. Vahepeal keera saiakesed üks kord ringi, kui üks pool on parasjagu karamelliseerunud.