Arbuusilimonaad + Uue Maailma tänavafestival!

Nii, tegin terve õhtu süüa ja nüüd on peal kirjutamise tuhin. Lubasin kirjutada sellest, kuidas tegime nädalavahetusel kassinaistega rohkelt äritegevust Uue Maailma tänavafestivalil. Ei saa öelda, et igasugune müügitöö ja lobisemine mulle võõras oleks (leiaks aga tihedamini ohvreid, kes kuulata viitsivad.. või kuulama peavad), seega sain end tunda nagu kala vees. Edev inimene nagu ma olen.

Minu jaoks tuli idee osaleda festivalil üsnagi üllatavalt ca kaks nädalat enne üritust. Tegelikult oli päris naljakas see, kuidas me momentaalselt kõik niiiii õhinasse sellel festivalil osalemise ideest ja ettevalmistustest sattusime! Pool tegevusest jõudsime ära planeerida juba enne, kui saime üldse osalemise kinnituse kätte. Tundub, et me kõik vajasime midagi muud lisaks igapäevasele elule, mis hõlmab küsimusi nagu näiteks “mis täna Kassiabis toimus”, “mis kassi me päästame”, “kes millal koristama tuleb” jne. Loomulikult meil kohvikupidamise kogemused puudusid ja väga raske oli arvestada koguseid ning määrata toidule hinda, rääkimata kohviku asukohast (mis jäi üldisest melust üsnagi kõrvale). Aga kokkuvõttes saime minu arust üllatavalt hästi hakkama ning järgmine kord läheb korraldamine kindlasti juba tunduvalt ladusamalt.

Ma loomulikult kasutasin ka oma töökaaslast ja ema tasuta tööjõuna 😀 Üldse mitte meelega. Päriselt. Ütlesin töökaaslasele poolnaljaga, et ta võib ju ka küpsetada ja meiega festivalil olla. Niisiis oli minu üllatus väga suur, kui ta hommikul kolme pirukaga kohale tuli. Aitäh, Kadri! Ema pakkus aga ise, et tahaks teha seenepirukat ja ma võtsin hea meelega sellise abi vastu! Esialgu mõtlesin ise hommikul küpsetada, aga jumal tänatud, et sellest pääsesin. Aitäh, ema! 🙂

Mida ma siis ise tegin, lisaks tasuta tööjõu organiseerimisele? Rummipalle (seekord karamelli kondenspiima ja valge šokolaadiga, mmm), karamelli-pekaanitrühvleid, rooibose-mustsõstra jääteed, maasika-rabarbrilimonaadi (tõeline hitt!), virsikulimonaadi ja ja… hakkisin kaks salatit. Ausalt ka, ma arvasin, et need salatid sööme me lõpuks ise lõunaks ära, sest kes see ikka võtab nii uhkelt letilt lihtsalt salati? Selgus, et väga paljud. Kusjuures salatid said kõige rohkem kiidusõnu. Tundub, et mu lapsepõlv ei olnudki raisatud.*

*Kui ma veel õige väike olin, siis hakkas mu ema vaikselt mind salati hakkimisel ekspluateerima. Esialgu paari asja kaupa.. ja nii aastast-aastasse hakkisin ma aina enam salatit, kuni siis mingi hetk sai minust ainuke salatihakkija kõikidel perekondlikel suurüritustel. Loomulikult kõik kiitsid takka, kui kenasti ühtlaselt on salatid hakitud ja küll need on maitsvad. Ehk siis kiitsid lolli ja loll hakkis. Ma olen tänaseni täiesti pedant oma kartulisalatiga – kõik kuubikud peavad olema ühesuurused!

Külastajad olid meil väga toredad ja tundub, et kõik olid ka väga rahul. Oskan vaid välja tuua üht olukorda, mis mind natuke muigama ajas. Üks hetk ilmusid meie leti ette puberteedieas ülitrendikad ja väga kõhnad neiud. Üks neist küsis mu käest, mida sisaldab rummipall.

Olga: “Biskviiti, hapukoort, kondenspi…”

Tsikk: “Eeeeeee, EI!”

Lausa kahju hakkas tüdrukutest. Kuigi.. isegi rohkem kahju oli sellest, et Pesaleidja oli festivalile kohale tassinud kassid ja need puuridesse pand. Vaesed kiisud olid täiesti stressist. Meie siiski piirdusime vaid ühe abilise kahe koeraga. Pff 🙂

Teisel päeval ma enam müügitööga ei tegelenud ja nii me jõudsime lõpuks abikaasaga rahvamassi sekka jalutama ja lõunasöögi otsingule. Vaatasime kõik need ökod veggie-burgerid ja toortatrad üle.. ning seisime festivali pea pikima järjekorra sappa (ehk pannkookide järjekord oli pikem), kus juhuslikult pakuti ainukesena grill-liha 😀 Oh kui hea oli seda süüa päikese käes muru peal peesitades..

Ma enam ei mäleta, millal viimati nii pikka postitust tegin. Uhh… Tublid lugejad, kes siiamaani on suutnud lugeda! Ja vabandust nende ees, kes meeleheitlikult üritavad arbuusilimonaadi retsepti leida.. 🙂

Kuna ma olin kohvikus limonaadikunn, siis on igati asjakohane lõpetada postitus ühe suurepärase (ja veel üsnagi hooajalise) limonaadiga.

Arbuusilimonaad

3-4 kilo arbuusi

2 sidrunit

2 laimi

100 – 150 g pruuni suhkrut

Serveerimiseks – gaseeritud vesi ja jääkuubikud

Sega väikeses potis suhkur ja 1 dl vett. Kuumuta keemiseni ning tõsta tulelt. Pigista siirupile juurde sidrunimahl ja seejärel laimimahl.

Tükelda arbuus ja purusta tükid pudrunuiaga. Suru läbi sõela. Lisa arbuusimahlale siirup, sega läbi ja maitse, kas on piisavalt suhkrut. Valmis kontsentraat kalla pudelitesse ja pane külmkappi. Serveeri gaseeritud veega 1:1.