Mojito juustukook

Nädalavahetusel sai Lihavõtteid tähistatud üsnagi ebaharilikul moel, aerutades laupäeval 100 km ja seejärel pühapäeva maha magades. Nimelt osalesin sel aastal juba neljandat (!!!) korda Võhandu maratonil ja seda seekord tõeliselt toreda seltskonnaga – olime vaieldamatult üks rõõmsameelsemaid rafte jõel, valdav osa ajast. Mina sain sellest üritusest lõppkokkuvõttes lausa energiat juurde, mis siis, et aerutasime lausa 19 tundi ja olime lõpuks inimvared. Tänavu oli päris madal veeseis ja meid oli paadis 50/50, naised/mehed. Ei saa ju mainimata jätta, et olime üks kahest raftist, mis nõnda suure naiste osakaaluga siiski finišisse jõudis… ja lausa kahest sõjaväelaste raftist eespool!!! Viimased kaks tundi saime aerutada kottpimedas ja täielikus udus. Palju ei jäänud puudu, et oleks pidanud asukoha määramiseks kätega kallast kompama hakkama ja mul hakkasid kerged Blair Witch Project assotsiatsioonid tekkima. Hea, et mind nende jagamise eest siiski üle parda ei visatud 😀 Samas kõik see ainult võimendas hilisemat “me saime hakkama” positiivset emotsiooni. Ainuke kehv asi kogu ürituse juures on toitlustus, mis ei kannata isegi kriitikat. Aga noh, maitseelamuste järele me sinna ka päris ei läinud. Järgmisel aastal igal juhul uuesti! Tulemas siiski X Võhandu maraton ja minu jaoks V – suur juubel ju.

 

IMGP1627
Nii säravad me küll päris terve päev ei olnud. Aga peaaegu..

 

10151341_10202613424191825_6949891757228944247_n
Tegime iseendast selfie’sid..

 

IMGP1641
.. ja mingi hetk hakkas isegi vend iseend pildistama, olugugi, et sellega väidetavalt tegelevat vaid alaarenenud inimesed.. 😀

 

p12698645-4
Tubli abikaasa Andres, iseenda pildistamise asemel, võitis pika puuga Võhandu maratoni rafti klassi! (Foto: Võrumaa Spordiliidu pildigalerii)

 

Pühapäeval olime abikaasaga nii väsinud, et tellisime Hiina toitu koju. See on ikka tõelise väsimuse näitaja. Kuna kööki pole ma paar päeva jõudnud, siis kirjutan koogist, mida tegin tööle eelmisel nädalal. See on taaskord üks kookidest, mida olen rohkem kui üks kord teinud. Maitseb see tõesti nagu Mojito kokteil ja on samas mõnusalt kreemine. Minu arust valmib see tort absurdselt lihtsalt, arvestades selle originaalset maitset. Retsepti sain 2008. a raamatust “Juustukoogid”, mis mulle sünnipäevaks kunagi kingiti. Olen seda küll natuke endale käepärasemaks modifitseerinud.

 

DSC00854

 

Mojito juustukook

 

Põhi

200 g Digestive küpsiseid

80 g võid

 

Täidis

200 g demerara suhkrut

2 dl vett

30 g värskeid mündilehti

4 laimi

0,5 pdl Ruf rummiessentsi

500 g toorjuustu

3 dl vahukoort

8 želatiinilehte

Alusta siirupi keetmisest – selleks pane kastrulisse suhkur, vesi, mündilehed ja 3 laimi riivitud koor. Keeda keskmisel kuumusel 20 minutit.

Kuni siirup keeb, purusta küpsised, sega sulatatud võiga ning suru küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva vormi põhja. Küpseta 190 kraadises ahjus 10 minutit.

Valmis siirup kurna läbi sõela. Lisa kuumale siirupile paisunud želatiinilehed. Pressi laimidest mahl ning lisa siirupi hulka. Lase siirupil natuke jahtuda. Leige siirup sega toorjuustuga, lisa rummiessents. Vahusta vahukoor ja lisa kreemile viimasena. Viimased liigutused tasub teha piisavalt kiiresti, et želatiin ei jõuaks tahkuma hakata. Vala täidis kohe koogipõhjale ning lase üleöö külmikus tarduda. Kaunista vastavalt soovile.

 

DSC00860

 

 

 

 

 

 

 

Share Button
4 Comments