Seakaelakarbonaad seente ja sibulaga

Sain just teada, et mul olid valed andmed lõputöö esitamise osas ja tegelikult on esitamiseni nädal aega rohkem, kui minu teoorias!!! Juhhuuu.. Selle peale kadus momentaalselt refereerimise, tsiteerimise ja muidu akadeemilise kantseliidi ajamise motivatsioon ning õige tundus selle asemel hoopis postitus kirjutada. Ausalt ka ma ei tea, mis saab, kui mul lõputöö ikkagi saab sel aastal tehtud. Mille üle ma siis edaspidi ometi virisen? Võib-olla peaks ainuüksi selle nimel asja ikkagi semestri võrra edasi lükkama?

Kui nüüd rääkida palju põnevamatel teemadel nagu näiteks minu blogi, siis pean uhkusega tunnistama, et mulle hakkab vaikselt meeldima, kuidas see välja näeb. Kas Teil, kallid lugejad, ei tundu, et blogi on palju ilusamaks läinud? Tegelikult ei tahtnud ma end taaskord niisama kiita, vaid teadupärast olen tõeline pedant ning seni pole suutnud oma blogiga päris rahul olla. Ei teagi, kas asi uues kaameras või kaunis kevadvalguses, aga pildidki ei tundu enam käkerdised, vaid kõlbavad vaadata. Ma isegi üks päev avastasin end lugemast toidufotograafia ABC-d. Samas päris toidublogijate piltidega neid kõrvutada veel niipea ei julgeks. Ma ise olen suuremat sorti silmadega sööja ja ei teeks pooltki oma retseptivalikust (eriti see vanem pool), kui valima peaks piltide põhjal. Isegi kui ma tean, kui suurepäraseid maitseelamusi need road pakuvad.. Lisaks on blogis tunduvalt kasvanud “liiklus” ehk inimesed on hakanud ise siia jõudma, ilma et ma peaks neid pidevalt sundima siia tulema 😀 Okei, päris nii vägivaldne ma ei ole siiski olnud.. vist. Ühesõnaga, on mul kevade hakul blogimise motivatsioon laes ja tõesti tunnen, et see tegevus pakub mulle rõõmu.. jaaa rahuldust suurele egole. Aga aitab kiidulaulust ja läheks õige asja kallale:

 

DSC00617

 

Tänagi jagan üht suurepärast retsepti oma “lemmikute” varamust. Abikaasagi üllatus, et ma ei ole seda veel blogis jaganud. Minu arust on see tõeliselt lihtsalt valmiv roog, mis sealjuures maitseb nagu kalli restorani toit!

 

Allikas: Toidutare.

 

DSC00609
Kauni käekirja demonstratsioon – kiri kallile abikaasale!

 

Ahjukarbonaad seente ja sibulaga

 

800 g seakaelakarbonaadi

250 g pruune šampinjone

3 sibulat

0.5 dl brändit

2 dl vahukoort

20 g võid ja õli praadimiseks

sool, pipar

 

DSC00596
Courvoisier! Tõelistel konjakisõpradel on tõenäoliselt üht-teist koledat mulle öelda nõnda kalli konjaki kasutamise kohta..

 

Lõika karbonaad viiludeks, maitsesta soola ja pipraga ning tambi kergelt lamedamaks. Kuumuta pannil õli ja pruunista lihaviilud mõlemalt poolt, tõsta liha küpsetusvormi. Pane pannile või ning õrnalt pruunista viilutatud seened ja sibulad. Maitsesta soola-pipraga. Nirista juurde brändi ning hauta aeg-ajalt segades suurel tulel 4–5 minutit. Lisa koor ja kuumuta veel 1–2 minutit. Vala liha üle sibula-seenekastmega. Kata vorm fooliumiga ning järelküpseta ahjus 175° juures pool tundi või kuni liha on pehme.

 

DSC00613

Share Button